Sisukord
10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev, et tõsta teadlikkust vaimse tervise tähtsusest. Seda vajadust rõhutab halvenev statistika: kõigest viie aastaga on Leedu elanikkonna hinnang oma vaimse tervise kohta halvenenud, muutudes 44% võrra.
Muutused Leedu vaimse tervise statistikas on nii murettekitavad kui ka julgustavad
Eneseraporteeritud terviseuuring näitab olulisi muutusi Leedu elanikkonna vaimse tervise seisundis. Näiteks 2014. ja 2019. aasta võrdluses. Depressiooni esinemissagedus, st nende inimeste osakaal, kellel on kerged, mõõdukad või rasked depressioonisümptomid, on tõusnud 12,4%-lt 2007. aastal 12,4%-le 2010. aastal. 17,9%-ni. Muutus on eriti märgatav 15-34-aastaste vanuserühmas, kus sümptomeid kogevate inimeste osakaal kasvas 10%-lt 31%-le. Oluline on meeles pidada, et kuigi uusi andmeid ei ole veel avaldatud, on pandeemia ja karantiin pärast 2019. aastat tugevalt mõjutanud emotsionaalset terviseseisundit.
Ühest küljest võib selline kiire muutus vaid viie aasta jooksul tekitada muret elanikkonna vaimse tervise olulise halvenemise pärast. Kuid teisest küljest võib see olla ka märk tervitatavast muutusest, et inimesed vabanevad aeglaselt vaimset tervist kummitavast stigmatiseerimisest, hakkavad vabamalt oma emotsionaalsest tervisest rääkima ja otsivad julgemalt abi. See on kinnitatud ka 2022. aastal. Uuringu “Leedu elanikkonna häbimärgistavad hoiakud vaimse tervise valdkonnas” tulemused, millest selgus, et koguni 3 vastajat neljast suhtub positiivselt abi otsimisse vaimse tervise probleemide korral.
Vaimne tervis on universaalne inimõigus kogu maailmas
Ülemaailmses kontekstis on ka vaimse tervise näitajad kõnekad. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimaste andmete kohaselt kannatab depressiooni all umbes 280 miljonit inimest maailmas. Oluline on meeles pidada, et vaimne tervis ei kajastu mitte ainult depressiooni, vaid ka unetuse, ärevuse ja vaimuhaiguste statistikas.
Arvestades vaimse tervise probleemide ja teemade laia valikut, pühendab WHO igal aastal maailma vaimse tervise päevale erineva teema. Näiteks 2012. aasta oli pühendatud depressioonile, 2017. aasta vaimse tervise teemale tööl ja selle aasta põhisõnum on “Vaimne tervis on universaalne inimõigus”. See on julgustus leida julgust emotsionaalsete raskuste ees, otsida lahendusi ja kaitsta oma õigust heale vaimsele tervisele.
Uhvardav statistika innustab innovatsiooni
Ohtlikult muutuv statistika annab olulise tõuke uuenduslike lahenduste leidmiseks. Mobiilirakendused meelerahu harjutamiseks koguvad üha suuremat populaarsust, ettevõtted võtavad tööle spetsialiste, kes hoolitsevad töötajate emotsionaalse tervise eest, ning luuakse uusi seadmeid vaimse tervise parandamiseks.
Üks viimaseid uuendusi vaimse tervise valdkonnas on kraniaalne elektrostimulatsioon, mille puhul kasutatakse spetsiaalset seadet, mis annab ajule kõrvade külge kinnitatud elektroodide kaudu ainulaadset mikrovoolu, mis stimuleerib ja moduleerib aju konkreetseid närvirakurühmi, aidates ületada unetust, ärevust ja depressiooni.
Emotsionaalsed tormid ja ajulained
Kuigi kraniaalne elektrostimulatsioon võib tunduda ootamatu ja keeruline, on ravi ise üsna lihtne, loomulik, mitteinvasiivne ja sobib peaaegu igaühele, kellel need sümptomid esinevad. Sõna “kraniaalne” (tuletatud kreeka sõnast “kranion” – kolju) tähendab, et ravi mõjutab aju, samas kui “elektrostimulatsioon” tähendab, et aju stimuleeritakse elektrivooluga.
Arvatakse, et inimese ajus on 15-33 miljardit neuronit, mis suhtlevad omavahel elektriliste signaalide abil. Ajust lähtuvaid elektrilisi signaale mõõdetakse sageduste abil, mida nimetatakse ajulaineteks. Lainesagedused räägivad meile palju aju hetkeseisu kohta. Sügavas unes domineerivad ajus delta-lained (0-4 Hz), madalas unes teeta-lained (4-8 Hz), rahulikus ja lõõgastunud olekus domineerivad alfa-lained (8-14 Hz), kui on vaja keskenduda ja keskenduda, töötab aju beeta-laine režiimis (14-30 Hz) ning hirmu, ärevuse, stressi ajal domineerivad gamma-lained (35-130 Hz).
Kraniaalne elektrostimulatsioon - uus ja tõhus ravi
Kuigi kraniaalne elektrostimulatsioon on Leedus veel suhteliselt uus ravimeetod, on seda maailmas, eriti Ameerika Ühendriikides, aktiivselt kasutatud juba mitu aastakümmet. Erinevates riikides on läbi viidud üle 150 teadusliku uuringu, mis tõestavad ravi tõhusust unetuse, ärevuse ja depressiooni ravimisel. Kraniaalse elektrostimulatsiooni suureks eeliseks on see, et see on valutu, ei tekita sõltuvust, ei tekita kõrvaltoimeid ning tänu oma mugavusele ja lihtsusele saab seda kasutada nii ravikabinetis kui ka kodus.
Kraniaalse elektrostimulatsiooni ülesanne on mõjutada ja tasakaalustada laineid nii, et leevendada ärevust, hirmu, stressi, lõõgastust, heaolu ja positiivsust. Ravi viiakse läbi Alpha-Stim masinaga, mis annab ajule ainulaadset voolu, stimuleerides 8-12 Hz alfa-laineid, mis on seotud rahu, lõdvestumise ja heaoluga. Elektroentsefalograafia (EEG) näitab, et protseduur surub aju gammalained maha, samal ajal kui alfa-lained muutuvad silmapaistvamaks. Mitme nädala jooksul korduvalt manustatuna on mõju kumulatiivne ja isegi rasketest probleemidest, nagu unetus, ärevus või depressioon, saab järk-järgult jagu.
Kuigi protseduur on loomulik, valutu ja praktiliselt kõrvalmõjudeta, tuleb märkida, et see ei ole kohaldatav rasedatele naistele ega inimestele, kellel on implanteeritud südamestimulaator või defibrillaator. Kui patsient ei saa kraniaalelektrostimulatsiooni, ei ole kõik veel kadunud. Huvitaval kombel on võimalik õppida, kuidas muuta ajulainete sagedust ise, kasutades selleks meditatsiooni. Jaapani neurofüsioloog Tomio Hirai viis läbi uuringu zen-meistrite ja õpilastega. Tulemused näitasid, et õpilaste aju tekitas meditatsiooni ajal 10-12 Hz alfa-laineid, samas kui meistrite aju tekitas 7-8 Hz alfa-laineid, mis on madalate unenägudega seotud teeta-laineteise tase.
Ole esimene, kes saab teada viimaseid uudiseid meditsiiniseadmete kohta!